ra arenda mind, ma arenen ise.

Pere ja kodu – 12.02.2007 Ene Nagel


Emmi Pikleri kasvatusteooria p›himoto k›lab nii: ŇAndke mulle aega ja ruumi!Ó Olles jŠlginud aastaid laste arengut, j›udis Pikler jŠreldusele, et juba vastsźndinul on v›imed ja oskused, et olla meiega v›rdne isiksus. Beebit tuleb respekteerida.

Pikleri pedagoogika toetub kolmele alusele: iseseisev liikumise areng, mŠng ja vahetu kontakt last hooldades (s.t mŠhkimisel, vannitamisel, sšštmisel). Tihtipeale toimuvad need k›ige igapŠevasemad pidevalt korduvad asjatoimetused automaatselt, ruttu ja ilma erilise kontaktita. Emmi Pikler soovitab just neid hetki kasutada selleks, et tekitada ja kogeda lapsega erilist sidet.
Kui ema ja laps on hoolduse ajal teineteisega tihedas kontaktis, tŠidab see m›lema ŇtassiÓ. Edasi saab beebi keskenduda rahulikult maailma avastamisele. Ta ei vaja sealjuures pidevalt ema tŠhelepanu ja lŠhedal olemist.

Juba imikule on tŠhtis vaba liikumisruum. Mida aeg edasi, seda olulisemaks see muutub. Kui lasta lapsel areneda omas rźtmis, anda talle liikumisvabadus, siis tunneb ta enda liigutamisest ja arendamisest rohkem naudingut. Teda ei ole vaja suunata, sundida, meelitada. Ei ole vaja ette nŠidata, kuidas on ›ige: kuidas peaks roomama, kuidas k›ristit kŠes hoidma.
Ei ole vaja panna last istuma, kui ta seda veel ise ei tee. Pole vaja sundida teda roomama ja panna k›huli, kui ta ise seda ei taha; t›sta teda pźsti ja viia kŠtest hoituna jalutama, kui ta pole veel esimesi samme teinud.

Igal lapsel on isiklik huvi areneda. Kui anda talle vabadus neid etappe ise lŠbida, teeb ta seda vaimustusega ja keskendudes. Ta leiab sellest rahuldust ning kasvab kompetentseks ja enesekindlaks isiksuseks.

ŇOluline on, et laps saaks v›imalikult palju asju ise avastada. Kui me talle pidevalt abiks oleme, rššvime talt just selle, mis on ta vaimseks arenguks nii oluline. Laps, kes oma katsetuste tulemusel midagi saavutab, omandab hoopis teistsugused teadmised kui see, kellele valmis lahendus ette pakutakse,Ó kirjutab Pikler oma raamatus ŇFriedliche Babyszufriedene MźtterÓ (ŇRahulikud beebid – rahulolevad emadÓ).

Miks imikud nutavad?

Kui vaadata fotosid Emmi Pikleri raamatutes, siis vaatavad meile vastu rahulikud, ›nnelikud imikud-lapsed. Emmi Pikler ise kirjeldab pilte jŠrgmiselt: ŇMa tunnen neid lapsi isiklikult vŠga hŠsti. Nende pŠevad mššduvad źsna sarnaselt – hommikul nad Šrkavad, liigutavad ennast vaikselt v›i lalisevad, rŠŠgivad, laulavad, mŠngivad omaette. †ldiselt nutavad nad harva. Ehk vaid siis, kui miski neile haiget teeb v›i nad millestki puudust tunnevad.Ó

Kui saabub hommik, tervitavad lapsed naeratusega oma ema v›i isa, kes nende voodi juur­de astub. Hommikust sššvad nad hea isuga ja jŠŠvad rahumeelseks, kui neid uuesti omaette jŠetakse. Nad jutustavad, vaatavad enda źmber ringi, siputavad ja mŠngivad edasi.

Niimoodi veedavad nad enamiku pŠevast. Kui nad vŠsivad, jŠŠvad nad magama, ilma et keegi peaks selle nimel vaeva nŠgema.
Kuidas siis ikkagi on nii, et suur hulk imikuid kŠitub teisiti? Paljud beebid Šrkavad hommikul nutuga ja nutavad tihti ka pŠeval. Nad ei anna oma hoidjatele minutitki vaba hingamisruumi, vaid nutavad niikaua, kuni keegi nad sźlle v›tab v›i nendega muudmoodi tegeleb. Nad vajavad pidevalt tŠhelepanu, ise aga ei ole suutelised millelegi pikemalt keskenduma. Nad on rahutud, nŠrvilised. †ksi olles ei oska nad endaga midagi peale hakata!

Pikler kźsib: ŇKas ma Škki valisin enda tššdeks just eriti rahulikud lapsed vŠlja?Ó ja vastab: ŇEi. Iga laps oleks rahulik, kui teda teistsuguseks ei kasvatataks. †kski laps ei sźnni nŠrvilisena selles m›ttes, nagu seda tŠiskasvanute kohta šeldakse. Kui imikute soove respekteeritaks, siis oleks iga terve laps rahulik ja r››mus.Ó

Kas ta juba kŠia oskab?

Kas sellist olukorda on raske saavutada?
†ldsegi mitte. K›igepealt peaks ema silmas pidama, et laps ei ole mŠnguasi. Imik pole siin ilmas selleks, et vanemaid, vanavanemaid, ›desid-vendi, sugulasi ja tuttavaid l›bustada. Lasta ennast hommikust ›htuni ringi tassida, k›distada, tantsitada jne. Lapsel peavad olema raudsed nŠrvid, et mitte vastata k›igele sellele nutu, rahutuse ja nŠrvilisusega. Kuidas kźll tunneks ennast tŠiskasvanu, kui ta kuude ja aastate kaupa peaks tsirkusemaneežis elama? Kus publik pidevalt ainult temaga tegeleks ja teda imetleks?

Samuti peaks ema meeles pidama, et tema laps pole pideva m››duv›tmise objekt. ŇMida su laps juba oskab?Ó kźsivad vanemad źksteiselt. ŇKas ta oskab istuda, seista, k›ndida?Ó Kui tihti sunnivad vanemad oma lapsi sššma, kuna teine laps on natuke raskem. V›i istuma. V›i korratakse talle tźdimuseni s›nu ette, sest teine laps oskab juba rŠŠkida.

Emmi Pikler kirjutab: ŇVaene laps! Mida k›ike peab ta v›imalikult vara oskama? Ja milleks? Keda kahjustab see, kui laps ei oska teatud asju Ň›igeks ajaksÓ teha?Ó Kes meist mŠletab, millal me istuma hakkasime, v›i millal potil kŠima? Samas, kui laps peab alati harjutama midagi, milleks ta veel kźps pole, v›ib see kogu ta tulevasele elule ebasoodsat m›ju avaldada.
Pikler tunneb kaasa lastele, keda pidevalt tagant utsitatakse. ŇMul on kahju beebidest. Kogemuse puudumise v›i sobimatute teadmiste t›ttu segavad vanemad, ise parimat soovides, tihti oma beebide arengut. Mul on nendest veelgi rohkem kahju, kuna just esimesed aastad loovad p›hja, millele kogu edasine areng on źles ehitatud.Ó

Muidugi oleks vale vŠita, et me ›ige kasvatusega suudame lapsi tŠiuslikeks olenditeks muuta. TŠpselt samamoodi ei lŠhe iga valesti kasvatatud laps metsa. M›istliku kasvatusega suudame aga saavutada, et iga laps arendab ennast oma v›imete piires nii hŠsti kui v›imalik.
Kuidas neid ideid aga ellu viia?

Praktilised n›uanded

Hoia last selili. Kui laps sźnnib, on talle k›ige ›igem seliliasend, selles asendis on hea maailma uurida ja ennast l›dvestada. SeepŠrast asetame vastsźndinu alati selili. Ka sźlle v›ttes hoiame teda pikali ja toetame pead.

Kui lapse asendit pidevalt muuta, t›sta teda pźsti ja k›huli, peab ta pidevalt nŠgema suurt vaeva, et kohaneda. Kokkuv›ttes on ta segaduses. Niisiis, me ei muuda lapse asendit enne, kui ta selleks ise aktiivselt soovi avaldab. Muidugi, pŠrast sššmist t›stame ta ›la najale, et ŇkrooksÓ vŠlja tuleks, ja riidesse pannes keerame k›huli, kui on vaja pluusi kinni panna, kuid seda ettevaatlikult ja aeglaselt.

Kui kanda imikut pźstiasendis, nŠoga nii-šelda s›idusuunas, saab ta meeletult palju infot. Muidugi on laps sel hetkel vait (pahviks lššdud), ent hiljem, kui ta pikali panna, hakkab ta źldjuhul nutma. Vanemad leiavad siis tavaliselt, et beebile meeldib ringi vaadata.

Vanemad źritavad teda źha uue infotulvaga maha rahustada, sealjuures last tegelikult veelgi rohkem endast vŠlja viies. Siia alla kŠib ka pidev helidega stimuleerimine, nagu lŠrmakates kohtades koos beebiga ajaveetmine jne.

M›ne aja pŠrast harjub laps kogu selle virvarriga ning alistub... L›puks hakkab see talle isegi meeldima. Kuid siis on ta tavaliselt juba eas, mil vanemad eeldavad, et nźźd peaks ta endaga ise hakkama saama. Laps aga ei oska enam omaette olla. Ta vajab pidevalt vanemate tŠhelepanu ja tegelemist.

Seega oleks hea, kui last źmbritseks 3–4kuuseks saamiseni vaikne rahulik keskkond ning tal oleks kindel pŠevakava. See aitab tal ›ppida maailmas orienteeruma. Hiljem on tal n›nda lihtsam kohaneda infotulvaga, mis nagunii temani j›uab.

KES ON EMMI PIKLER?

Dr Emmi Pikler sźndis 1902. aastal Viinis ungari-austria perekonnas. Erialase hariduse sai ta Viinis, hiljem tšštas lastearstina Budapestis. Aastail 1946–1979 oli Emmi Pikler Budapesti riikliku metodoloogilise vŠikelastekodu juhataja. See asutus on tuntud ka kui Loczy vŠikelastekodu. Seal viis ta ellu oma ideed laste kasvatamisest. TŠnaseks on Loczy źle maailma tuntud.

Emmi Pikleri kasvatusmeetodid on populaarsed mitmetes Euroopa riikides, ennek›ike Ungaris, kus ta oma ideid k›ige rohkem rakendas. Ka Saksamaal ja Austrias on loodud spetsiaalsed Pikleri źhingud, mis toetavad Budapestis asuva Loczy vŠikelastekodu tššd ning tegelevad Emmi Pikleri ideede levitamise ja elluviimisega. Samuti on Pikler tuntud Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Piklerit teatakse ka Ameerika †hendriikides, kus tšštavad vastavad instituudid RIE-Resoursces for Infant Educarers nime all.

Emmi Pikler on paljude imiku ja vŠikelapse kasvatus-, hooldus- ja arengualaste publikatsioonide autor. Tal on ka mitmeid m›ttekaaslasi: Magda Gerber, Jesper Juul, Elfride Hengs­tenberg, Aletha J. Solter, Thomas Gordon, Maria Mon­tessori, Anna Tardos (Emmi Pikleri tźtar) ja veel paljud teised.
Emmi Pikler oli kolme lapse ema. Ta suri 1984. aastal.